Artikkel ilmus 12. oktoobril 2021 Hiiu Lehes.
Tarmo Mänd [HL 8.oktoober] inspireeris mind avalikult sõna võtma, sest paar teemat on tõesti olulised ja võibolla ka lahkuva koalitsiooni poolt vähe selgitatud.
Alustama peaks ühinemisest, mille vastu olemine ühendas omal ajal Kodusaare valimisliitu paljud tolleaegsed tipp-poliitikud. Ja natuke on see mentaliteet “meie oleme vastu, mõtleks veel…” üle kandunud järjepidevusena ka uude Keskkerakonda. Liitumine võttis tõsise 1,5 aastat vallavalitsuse ja volikogu tööaega. See ei paista täna enam kuidagi välja – aga maja seestpoolt näinuna väärib tunnustamist nii Reili Rand tema töö eest uue meeskonna ülesehitamisel, kui opositsioon uue
regulatsiooni sisulise täiendamise eest. Kas täna hiidlased kahetsevad seda ja tahaks aega tagasi keerata – tundub et ei.
Minu hinnangul andis mõistlik liitumine väga hea elujõusüsti Hiiumaa omavalitsemisele – segunesid erinevad kogemused, info, visioonid, tööle tuli värskeid inimesi. 2018 kevadel eelarvet kinnitades ja 2018 oktoobris arengukava koos strateegiaga kinnitades, oli volikogu opositsiooni põhisüüdistuseks, et sel ajal püstitatud u 30 miljoni suurune investeeringute kava on vallale ülejõukäiv ja ajab valla võlavanglasse. Tüüpilise Kodusaare = Keskerakonna otsustusjulguse näitena leiab 22.03.2018 volikogu protokollist arutelu Hiiumaa Spordihoone arhitektuurikonkursi väljakuulutamisel. Tarmo Mänd: “Keegi pole spordihalli rajamise vastu, kui on rahad ja võimalusi. Unistama peab suurelt, kuid jääme reaalsusse… Kõike on menetletud tagurpidi.
Meil oma raha ei ole ja peame lähtuma riigi seadustest kuidas raha saada. Detailplaneeringu läbiviimine võtab aega… spordihoone rajamine võtab ära üle poole saare teistest investeerimisvõimalustest. Miks on nii kiire?”.
Osaliselt oli ju foon arusaadav – liitunud valdadest tõid Emmaste ja Pühalepa kaasa pea 60%-lise laenukoorma, Käina ja Kärdla 40%-lise… Kuidas sellel tasemelt enam saakski eriti investeerida? Aga see neli aastat kinnitas, et saab. Kui ei ole julgeid ideid, veendumust, siis ei ole ka toetajaid. Kui ei oleks olnud spordihoone eskiisi sügiseks 2018, ei oleks tulnud ka kultuuriminister Indrek Saare toetust 2,7 miljonit eurot, ei oleks tulnud järgmisel aastal ka Jüri Ratase lisatoetust. Teda tuleb
ühtlasi tänada ka kohaliku opositsiooni meele muutmise eest. See on vaid üks näide, et teele asudes hakkavad avanema uued võimalused ja avarduvad senised piirid.
Vald investeeris 2018–2021 u 30 milj eurot ja alustatud on veel 6 milj euro ulatuses 2022. aastasse kanduvat ehitust. Sisuliselt viis vald ellu kogu oma “võimatu” investeerimiskava, v.a Käina Huvi ja Kultuurikeskuse, mis jäi õnnetul kombel ehitusbuumi hammasrataste vahele.
Vallale ei ole kohustused ülejõu käivad
1%lise intressiga laenu teenindada, selle ja järgmise aasta 20%lise ehitushindade kasvu ja 7–8%lise tulumaksu kasvu juures ei ole probleem. Eelmise eelarve-majanduskomisjoni juhi Sander Kopliga koos tehtud arvutuste detailidesse laskumata, on uuel volikogul võimalik ette võtta uus investeeringute pakett: 15 milj eurot omavahendeid + 15 milj eurot toetusi + nn poliitilised rahad. Tõsi, selle eest saab juba 1/3 vähem ehitusmahtu ellu viia, kuid Hiiumaal ei ole ka vajadust lõputult
ehitada.
Regionaalne ebavõrdsus
Selle koalitsiooni otsustatud kogu investeeringuraha u 36 milj eurot (50% sellest toetused) jaguneb osavallati järgmiselt: Emmaste 7%, Käina 17,6%, Kärdla 61%, Kõrgessaare 6,4 % ja Pühalepa 7,7%. See sisaldab nii suuri kui väiksemaid põhivara soetusi. Kõige väiksemgi piirkond on jätkanud kogumahus investeerimist samas tempos kui ühinemise eelnedes. Küll on Kärdla ja Käina kogumahtu tõstnud erinevad suured EL ja Eesti riigi rahastatud üksikobjektid. Mistahes arendusel
peab ka töötav iva sees olema. Selliseid töötavaid ideid on Hiiumaal nii äris kui avalikus sektoris väga raske leida. Ja selles ei tasu süüdlasi otsida – Hiiumaa on lihtsalt väike ja raske ellu jääda, jätkuvalt. Seetõttu on lühinägelik ka ette heita, miks ei ole mitme-miljoni investeeringut veel Kõrgessaares või Pühalepas. Kõrgessaare väärib eraldi järgiaitamist ja selles polnud eriarvamusel ka eelmise volikogu saadikud. Küll kammitses koalitsiooni Hiiu valla liitumise kogemus, kus väljast õnne viima minnes, ei saanud õnnelikuks ei viijad ega vastuvõtjad. Ehk uute valmistega koguvad end nii abi pakkujad kui vastuvõtjad.
Kokkuvõtteks
Hiiumaa rahvaarv on 1. jaanuariga 2018 võrreldes 17. septembriga 2021 jäänud samaks ehk kaks aastat vähenenud ja nüüdseks tagasi kasvanud. Meil on jäänud ehk mulje lehti lugedes, et see on nii ka muudes maakohtades, nii koroonapandeemia kui üldise Eestisse tagasirände tulemusel. Tegelikult tasub oma silmaga veenduda oma tuttavaid Eestimaa valdasid üle kontrollides, et rahvaarv on ka viimase nelja aasta jooksul kahanenud kõigis Eesti maavaldades ja väikelinnades, s.h Saaremaal ja Haapsalus. Ning kasvanud vaid Muhus ja Kihnus.
Alalhoidlikkus ja ettevaatlikkus pole pahed. Iga kogukonna arengus on kiiremad ja aeglasemad ajad, üks pole halvem teisest. Hetkel on Hiiumaal elujõudu kiiremini areneda – siis tuleb julgeda seda ka teha. Meil on põhjust tunda uhkust Hiiumaa üle – Hiiumaa inimeste, Hiiumaa saavutuste, naabrite hea käekäigu ja iseenda üle ning olla mõistvad nende suhtes, kes on alalhoidlikud. Ja samasuguse maailmavaatega peaks olema ka uus vallavanem.
OMAR JÕPISELG
valimisliit Ühine Hiiumaa