Kõpu rahvamaja saali oli kogunenud vähem kuulajaid kui Kõrgessaare debatile. Koos kümne debateerijaga oli kohal ca 25 inimest, kellest neli ei kandideeri üheski valimisnimekirjas. Moderaator Urmas Lauri alustas taaskord tagasivaatega 2013. aasta kohalikele valimistele ning kordas üle, et tänavustel valimistel on kandideerivate naiste osakaal kõige suurem Käina vallas ja kõige mehisemad nimekirjad on Kõrgessaare piirkonnas. Kõpu debatil koorus välja viis põhiteemat: kodanikuühiskond ja külaseltside kaasamine; SA TUURU praegune olukord ja tegevusprioriteedid tulevikuks; tööstuspargid ja muud ettevõtlust soodustavad meetmed; turism ja võimalused hooaja pikendamiseks ja kompetentsi ja rahvusvahelise kogemuse toomine saarele. Põgusalt puudutati ka seda, kuidas on toimumas osavalla kogude moodustamine ja kuidas selles protsessis rakendada avatud valitsemise häid tavasi.
Külaseltside ja teiste kodanikuühenduste kaasamisega olid kõik nimekirjad nõus. Välja toodi selleks erinevaid võimalusi: vallaeelarves eraldi toetussumma erinevateks algatusteks-projektideks, külavanemate väärtustamine, kaasava eelarve juurutamine, partnerluslepingute sõlmimine mõne avaliku teenuse pakkumiseks külaseltsi ja vallavalitsuse vahel. Seisukohtade erinevus tuli välja küsimuses, kuidas eristada hästi toimivaid ja nö teiste kulul elavaid mittetulundusühendusi ning mida teha siis, kui otsustajad on ka ise mõne MTÜ-ga seotud. Üheks sõelaks on kogukondlik kontroll, sest kohalikud elanikud teavad ise kõige paremini, milline külaselts on elujõuline ja milline mitte.
Arutelu SA TUURU ümber tekitas kõige enam vaidlusi. Ühed väitsid, et maakondlik arenduskeskus ei ole piisavalt kaasanud ettevõtjaid ja meil puudub saare arengumootor. Teised kinnitasid, et aastate jooksul on seal koolitatud paljusid vallaelanike, kes on seeläbi leidnud tee ettevõtluseni või veavad ise mõnda kodanikuühendust. Kuna arusaamad arenduskeskuse hetkeseisust ja tulevikust olid erinevad, siis võib arvata, et see on üks teema, mis jõuab ka uue volikogu lauale.
Tööstusparkide ideed võiks rakendada Kõrgessaare sadama lähistel. Lisaks tuleb teadvustada, et tööstus ei tähenda tänapäeval enam tossavad korstnaid. Hiiuma vajab ka intellektuaalset kapitali. Selles valdkonnas töötavad inimesed väärtustavad sageli meie saarele omast kaunist ja puhast loodust, kuid saarel töötamiseks vajaksid nad hästitoimivaid ühendusi (teed, internet, televisioon, raadio jne). Vaimse kapitali kõrval tuleks Hiiumaal senisest rohkem väärindada kohalikku toorainet ja tegelda kaupade suurema välja müügiga. Ettevõtluse arendamiseks pakuti välja ka idee, et omavalitsus saab koos ettevõtjatega töötada välja meetmed, mis aitaks leevendada turutõrkeid. Ühe jaoks on see turismi madalhooaeg, teisel kvalifitseeritud tööjõu puudus, kolmandale ebastabiilne praamiühendus vms. Turismi hooaja pikendamiseks soovitati kasutada ära Hiiumaa unikaalset loodust. Samuti on väga teretulnud erinevate suurürituste-võistluste korraldamine, mis toob sügisel või varakevadel saarele külalisi.
Seni ei ole debattidel eraldi käsitletud rahvusvahelise kompetentsi toomist saarele. On ülioluline võtta saarel elavate välismaalastega ühendust, kelle kogemus ja kõrvaltvaataja pilk võib samuti Hiiumaa arengule abiks olla. Lisaks peab omavalitsus tegema kõik endast oleneva, et ka rahvusvahelisel turul tegutsevad ettevõtted leiaksid võimaluse oma tootmiseks/tegevuseks siin saarel. Koolinoori tuleb aga toetada ja innustada võtmaks osa rahvusvahelistest projektidest ja õpilasfirmade loomisest. See kõik aitab kaasa ettevõtlike hiidlaste kasvule.
Õhtu lõppes positiivse sõnumiga, et riiklikult toetatud üürielamuteprogramm on leidnud kajastust pea kõigis programmides ja et lahendusi ollakse valmis leidma nimekirjade üleselt.
Debatis osalesid: VL Ühine Hiiumaa (Toomas Saal, Margit Kagadze), VL Kodusaar (Antti Leigri, Jaan Harak), Reformierakond (Riho Rahuoja, Agu Kohari), Sotsiaaldemokraadid (Ene Reidma, Toomas Kokovkin), EKRE/EI tuugenitele (Palle Kõlar, Paap Kõlar).
Täname kõiki aruteljad, modereerijat ja kuulajaid.
