Artikkel ilmus 5. oktoobril 2021 Hiiu Lehes.
„Rääkida kohalikel valimistel eesti asjadest või asjadest, mis kohalikest ei sõltu, on inimeste petmine“. See on minu mälu järgi kirja pandud hiljutisest valimisteemalisest arutelust teles. Kõlab kurjakuulutavalt ja annab selge juhise, mõelge oma asjadest. Meie siin „üleval“ teame ise ja otsustame, mida teil ja kogu rahval vaja on. Ja jätke oma unistused endale.
Kahju neist, kel pole unistusi, kas ei oska unistada, ei taha, ei julge.
Unistused on meie esialgsed „jaburad“ ideed ja „utoopiad“. Selleks nad jäävadki, kui ei tehta plaane tulevikuks ehk kuidas oma mõtteid ellu viia. Iga ettevõtja teab, kui ei unista ja pikki eesmärke ei püstita, tulemusi ei saavuta ja edu jääb tulemata. Meie rahva elujärg ei parane, kui me kardame püstitada kaugeleulatuvaid, strateegilisi eesmärke, millede saavutamine avab
tee paljudele meist oma ehkki väiksemate eesmärkide saavutamisele. Kohalik tasand on see koht, kus tuleb selgelt välja öelda, mida on meil vaja tulevikus, et meie ja meie laste elujärg oleks parem. Tänaste kohalike muredega tuleb vallavalitsus sõltumata võimust, toime nii või teisiti. Lubada valimistel seda, mida oma rahakotiga nelja aasta jooksul jõuab ära teha, on
õige, kuid mitte piisav. On terve rida ettevõtmisi, millede elluviimine nõuab paljude inimeste ja vallavalitsuste jõupingutusi, et tulemus saavutada. Elada valimistest valmisteni on nagu peost suhu elamine. Nii käituvad need, kes kaugemale ei oska või ei taha mõelda. Seda tihti ekslikult poliitikaks nimetataksegi.
Me oleme jätkusuutlikud, kui panustame täna millessegi, mida on vaja tulevikus. Mitte hetkel, mitte täna, vaid tulevikus. Hakata mõtlema tulevikule kui tulevik käes on, on lootusetult hilja. Rong on läinud, õnnelik on see, kes varem õigeaegselt jõudis peale hüpata. Kes veel, kui mitte meie ise ei algata protsesse, mis viivad lõpptulemuseni kümnekonna aasta pärast. Asjaolu, kas meil endal ka raha on, polegi tegelikult peamine. Täna võib tänuga meenutada neid, kes kunagi mõtlesid Sõru sadamale, Hiiumaa asfalteerimisele, pikkadele kergliiklusteedele, Tuuletornile, vastvalmivale Spordihoonele … Miski neist pole tehtud vaid hiidlaste raha eest ja otsustatud Hiiumaal.
Peamine on kestev tahe ja ettevõtlikkus.
Sellepärast ma toetan Valmisliitu Ühine Hiiumaa. Nemad mõtlevad tänaste murekohtade kõrval ka tuleviku vajadustele – looduse säilumine, energiavarustus, mustkattega teedevõrk, kergliiklusteed, külakogukonnad, valguskaabli sideühendused. Enamalt ei sõltu need mured Hiiumaast. Raha ja otsustajad on mujal. Omast tarkusest ei tule keegi neid lahendusi meile
pakkuma. Need probleemid ei lahene ainult selle valmiskorraga. Nende lahendustega tuleb igapäevaselt järjepidevalt tegeleda. See ongi valla volikogu töö.
Toomas Saal, prof.emeritus
Kiduspe