Pärast valimisi 15 oktoobril on Hiiumaal üks vald. Üks volikogu. Pannakse kokku üks volikogule alluv vallavalitsus. Maksud ja toetused laekuvad ühte eelarvesse. Raha jagunemise kinnitab Hiiumaa volikogu. See on uus reaalsus, mis on riigi seadustega kehtestatud. Uuel volikogul on õigus seaduste raamides iseseisvalt oma territooriumil valitsemist ja igapäevaelu korraldada. Üleminekuajal, kuni 1 jaanuarini 2018 töötavad veel neli praegust vallavalitsust, mille baasil hakkab uus vallavanem looma uut valla ametkonda, mis koosneb keskvalitusest ja viiest osavallast.
Tugevad osavallad
Ühinemisläbirääkimistel otsustati tervikpilti vaadates Hiiumaal suurte õigustega osavaldade mudeli kasuks. See tähendab, et uues Hiiumaa vallas on vallavalitsus oma territooriumi parema valitsemise nimel volitanud väga paljud kohapealsed ülesanded lahendada osavalla tasandil. Valla kinnisvara, teede ja haljasalade haldamisest kuni sotsiaalteenuste osutamiseni. Volikogu saab sinna volitada ka kohapealsete kulude ja väikeinvesteeringute rahade üle otsustamise. Hiiumaa on liiga väike selleks, et igas piirkonnas eraldi vaielda Hiiumaa strateegiate ja tulevikunägemuste üle, teha n-ö suurt poliitikat.
Osavallajuhid kui tegevjuhid
Osavalla vanem on eelkõige oma piirkonna tegevjuht, kes seisab hea selle eest, et osavalla hallatavad asutused toimiksid tõrgeteta ja kes teeb ettepanekuid vallavalitsusele konkreetse piirkonna arendamiseks. Nõuandvaks organiks on osavalla vanemale osavalla kogu, mis koosneb volikogu liikmetest, ettevõtjate, noorte ja kodanikuühenduste esindajatest. Osavalla vanem allub otseselt Hiiumaa vallavanemale.
Volikogu mõjuvõim kasvab
Iga valimistsükliga on vähenenud kohapealse kogukonna tahe ja võimekus kaasa lüüa otsustamises, kujundada seinast seina KOV ülesandeks olevaid poliitikaid. Kogu sisuline otsustamine on jäänud üha vähemate inimeste kanda. Ja kas lõpuks saab seda nimetada demokraatiaks, kui kolm-neli inimest valla peale kõikide eluvaldkondade asjad ära otsustavad? Hiiumaa vallavolikogu saab endale ka praeguse Hiiumaa omavalituste liidu ja maavalitsuse kanda olnud Hiiumaa esindamise ülesanded. Uus volikogu peab tundma vastutust, sest ebastabiilne Hiiumaa volikogu muudab ebastabiilseks kogu Hiiumaa arengu ja seda tasakaalustavaid jõude alles ei jää.
Hiiumaa vallavalitsus
Hiiumaa vallavalitsus peab eelkõige suunama oma energia inimeste ning Euroopa Liidu ja erainvesteeringute Hiiumaale toomisele. Samuti üldisele elukvaliteedi tõstmisele, on selleks siis üle-saareline interneti lairibaühenduse nn viimase miili projekt või kvaliteetse bussiliikluse korraldamine. Ühtlustama peab praeguste valdade häid kogemusi ja laiendama kõigi hiidlaste võimalusi osa saada kõikidest teenustest ja pakkumistest üle kogu Hiiumaa.
Meie arvates vajab uus volikogu ja tema ametisse määratud valitsus uue valitsemismudeli toimima hakkamiseks:
– kainet meelt, mitte hakata tegelema pisiasjadega (eriti piirkondlike pisiasjadega), mida on võimalik delegeerida allapoole;
– talupojamõistust raha lugemisel ja aru saamist, et raha jagamisel peab seda kuskil ka kokku hoidma;
– julgust teha terviklikke ja suuri investeeringu otsuseid, näha suurt pilti, kus elanike ja investeeringute eest ei konkureeri enam Hiiumaa eri piirkonnad, vaid kogu Hiiumaa teiste Eesti piirkondadega;
– tarkust kuulata ja kaasata saare eri piirkondi ja huvigruppe.
Omar Jõpiselg, Käina vallavanem
Üllar Padari, Käina vallavolikogu esimees
Jaanus Berkmann, Hiiu vallavolikogu aseesimees
Jaanus Valk, endine Kõrgessaare vallavanem ja endine Hiiu vallavolikogu esimees
Ilmi Aksli, endine Käina vallavanem ja praegune Käina vallavolikogu liige
Margit Kagadze, endine Hiiu vallavolikogu esimees ja endine Hiiu vallavanema nõunik
Hannes Maasel, endine Hiiu Maavanem ja praegune Käina vallavolikogu liige
Toomas Saal, endine Hiiu vallavolikogu liige