Lühikokkuvõte seitsmendast valimisdebatist

1. oktoober 2017, Suuremõisas

Selle sügise viimane Hiiumaal toimunud avalik valimisdebatt leidis aset 1. oktoobril Suuremõisa lossis. Lavale astusid kõikide nimekirjade esindajad, kokku 12 kandidaati. Kuulajaid oli mõnekümne ringis, kellest kuus kinnitasid, et ise ei kandideeri. Moderaator Urmas Lauri mainis sissejuhatuses, et möödunud korral oli volikogus kohti kokku 52, seekord 23, kuid kandidaatide arv on jäänud samaks, st volikokku pääsemise sõel on tihedam.

Esimese teemana arutati võimalusi elanikkonna arvu suurendamiseks Hiiumaal. Poliitikud usuvad, et siin saarel on suur potentsiaal elamiseks ja töötamiseks. Julgustada tuleb suvehiidlasi, kes mingil põhjusel pole Hiiumaad oma püsielukohaks valinud, kaardistada probleemid, mis on seda takistanud ja samas tutvustada boonuseid, mis püsielanikule laienevad. Üheks saarele tulemise magnetiks võivad olla ka koolid, mis on parimatest parimad ja seda eelkõige õpilast toetava õpikeskonna poolest. Teinekord on just kool selleks kaalukeeleks, kuhu perekond oma suuna võtab või püsivalt elama jääb. Samas ei saa koolivõrgu arendamisest rääkida ilma töökohtade loomiseta, sest seal, kus on töö on ka inimesed. Samuti tuleb hoida kogukonnaga dialoogi. Haridusest rääkides tuleb alustada alusharidusest, sh lasteaiakohtade tagamisest. Ühise omavalitsusena tasub vaadata, mis on seni valdades hästi toiminud ja seda siis rakendada üle-saareliselt. Positiivsena saab välja tuua Käina kogemuse, kus piirkonnas lasteaiakoha puudumisel makstakse soovijatele lapsehoiutoetust lastele vanuses 1,5 kuni 3 eluaastat. See võimaldab vanemal lapsega veel koju jääda või siis organiseerida talle ise lapsehoidja kuniks lasteaias koht vabaneb. Lapsehoiuvõimalused peaksid olema paindlikud, sest perede vajadused on erinevad, sh suveperioodil. Kumb on enne, kas elu- või töökoht? Omavalitsus saab aidata kaasa munitsipaalpindade ehitamisega, käivitada üürielamute programmi. Lairibavõrk annab eeldused kaugtööks, kiired ja soodsad ühendused mandriga võimaldavad jätkuvalt elada saarel.

Sotsiaalteenuste teema juures juhtis üks kuulaja poliitikute tähelepanu sellele, et esmajärjekorras tuleb tegeleda päevahoiuteenusega . Seda vajatakse kõige enam.

Kõige rohkem tekitas seekord elevust moderaatori küsimused võimalikest liitudest tulevases volikogus. Reformierakond ei välista kedagi, kuid mõnega võib koostöö tegemine olla keerulisem. Suuremaid erisusi ei tundu reformil olevat VL Ühise Hiiumaaga, IRL-ga ja sotsiaaldemokraatidega. Keskerakond ei välista samuti koostööd mitte ühegi nimekirjaga, kuid sümpaatia kuulub VL Kodusaarele ja reformierakonnale. Sotsiaaldemokraadid usuvad, et nendega tuleb koalitsiooni moodustamisel kindlasti arvestada, kuid lõpptulemus sõltub valimistulemustest ja sellest kuivõrd nimekirjade väärtused kattuvad. Kõige suurem programmiline ühisosa on sotsiaaldemokraatidel VL Ühise Hiiumaaga. EKRE nimekirjal on tuugenite osas ühine seisukoht keskerakonnaga ja VL Kodusaarega. Turismivaldkonnas on sarnast mõtteviisi VL Ühise Hiiumaaga ning pagulaste küsimustes IRL-ga. VL Kodusaare jaoks on koostöö tegemisel punaseks jooneks meretuulepargid ja liitlase suutlikkus säilitada ühtsus. IRL keskendub nimekirjade ühisosale mitte takistusele ning nö esimeses voorus ei välista koalitsiooni moodustamist kellegagi. VL Ühine Hiiumaa ennustamisega ei soovi tegeleda. Nende jaoks on sisuküsimused olulisemad ja see, kuidas partnerid oma lubadusi hakkavad tulevikus ellu viima ehk poliitiline kultuur uues volikogus.

Õhtu lõpetasid nimekirjade 2-minutilised nö liftikõned, kus piiratud aja jooksul tuli maha müüa oma idee ehk miks tasub just nende poolt hääletada.

Debatis osalesid: VL Ühine Hiiumaa (Omar Jõpiselg, Margit Kagadze), Sotsiaaldemokraadid (Reili Rand), Reformierakond (Arut Valk, Riho Rahuoja), EKRE/EI tuugenitele (Palle Kõlar, Paap Kõlar), IRL (Georg Linkov), VL Kodusaar (Tarmo Mänd, Antti Leigri), Keskerakond (Ants Vahtras, Inge Talts).

Täname kõiki osalejaid ja suur tänu Urmas Laurile arutelude juhtimise eest!

MTÜ Ühine Hiiumaa