Omar Jõpiselg: Kolm ideed Kärdlale, et Hiiumaa jõukust kasvatada

Õppides 1996 EBS-is, jäi mul meelde Hardo Pajula loengust lühim majanduskasvu selgitus. Riigi majandus on nagu aukudega pada – kui sinna voolab sisse rohkem raha, kui välja voolab, siis selles riigis elavate inimeste jõukus kasvab. Ja vastupidi.

Seesama kehtib Hiiumaal. Meie jõukus kasvab, kui siia suureneb raha sissevool toodete ekspordi, investeeringute, turistide ostude või uute elanike (kui tarbijate) näol ja väheneb raha väljavool tööde väljast tellimisse. Hiiumaal on viimased kaheksa aastat suhteliselt hästi läinud. Vald on sellesse omalt poolt panustanud üle 50 miljoni euro investeeringute toomise, elanike arvu ja turistidele teenuste müügi kasvatamisega.

Et Hiiumaa tervikuna oleks jõukam, kuid samas piirkondlikult ühtlaselt arenenud, peaks iga piirkond panustama just selles valdkonnas, kus ta suudab tekitada suurimat lisandväärtust just ekspordi vaatest. Jõukuse kasv ei teki siin väikeses kogukonnas töökohti ühest servast teise sikutades või üksteisele teenust müües.

Viimase aja üks grotesksemaid näiteid oli idee rajada Kärdlasse veel teine ujula saarel. Tasuvusuuringu järgi õnnestub küll seda teenust müüa 50 000 eurot eest saarelt välja, kuid lisandub uus püsikulu 226 000 eurot pluss püsiv remondifond 70 000 eurot. Samalaadse negatiivse lisaväärtusega oleks Tohvri Hooldekodu Kärdlasse kolimine või ehitusse mineva Viscosa Kultuuritehase tegevuste dubleerimine.

Kärdlas on Hiiumaa suurim siseklientuur. Kohti, kus just Kärdlal on suurim potentsiaal saarel suurimat lisandväärtust luua, on väga mitmeid.

Elamuarendus. Minu silmis suuremas mahus just sadama piirkonnas, kus lisaks uutele elanikele on potentsiaali ka apartementmajutuse ja sellega kaasnevate investeeringute tulekuks.

Veel ühe külastuspõhjuse loomine Hiiumaa külastajate listi. Valides täna sihtkohta, on turistil ootus leida sealt mitmekesist kogemust. Ilusaid loodusvaateid, väärikat ajalugu, mitmekesist kohalikku ostuvõimalust, põnevaid seiklusi ja muud taolist. Kunagi piisas kahest – meri ja päike. Täna nii lihtne enam pole.

Me teeme Hiiumaa Kultuurikeskuse hiidlastele. Aga keskmine hiidlane ei kasuta meie spordi- ja kultuuriasutusi kolm suvekuud, vaid kehastub ise “puhkajaks”. Seega kolm kuud peaks meie uued spordi- ja kultuurikeskused pöörama mingites teenustes enda vaate Hiiumaalt väljapoole, edendades meie eksporti ja teenides omatulu. Eks analoogselt ole suveturisti kinni makstud mitmekesisem poevalik ja suurem kaubanduspind – mis samas tõstab iga hiidlase elukvaliteeti. Ja sellise “keskmise 8500 elaniku valla” kultuurikeskusest rikkalikum kultuuri valik kahtlemata meelitab ka hooajavälisel ajal uusi püsielanikke siia jääma ning pikendab kahe kodu omanike hooaega.

Ja sealt jätkates. Veel üks sihtkoha valiku kriteerium on hea õhtumelu, õhtu elamus. Igaühel omad kriteeriumid, kuid melu tekib alates 5–7 kohviku ja söögikoha valikust, võimalusest nende vahel meeldiv jalutuskäik korraldada. Sellest hetkest hakkavad nad ka üksteisele sünenergiat tekitama.

Haapsalu tõmbas kohvikumelu käima oma peatänavaga. Kärdla on väga hajali ja väikese püsielanike arvuga ja seetõttu väga keeruline oma elanikest kriitilist massi saavutada. Aga ometi on see ainus asula Hiiumaal, kus selleks lootust on. See küsimus vajab teadlikku lahendamist. Näiteks promenaad ei saa olla eesmärk iseeneses – “nagu jõukas linnas ikka”, vaid üks võimalus tekitada kriitiline mass elamuslikule kohvikute ringile.