Oled siin: Avaleht / Teade / OOTAMATU NELJA-AASTANE SEIKLUS | Kui ettevõtja sattus poliitika lavale
OOTAMATU NELJA-AASTANE SEIKLUS | Kui ettevõtja sattus poliitika lavale
Kui ettevõtluses töötatud 25 aasta jooksul oli minu elu olnud otsustuskindel ja kindlasuunaline nagu trammiliin, kus igale probleemile järgnes kohe lahendus, siis vallavolikogus avastasin, et avalikus sektoris käivad asjad hoopis teistmoodi. See oli seiklus, mis nõudis rohkem energiat kui arvasin, andis mulle rohkem uusi kogemusi kui lootsin, ja õpetas, et kõige keerulisemad protsessid on need, mis jäävad avalikkuse pilkude eest varju.
Uus töökoht, uued reeglid
Kui ettevõtja teeb andmete põhjal kiirelt otsuse, siis omavalitsuses on hoopis teine lugu. Minu jaoks oli see justkui “mitme-etapiline teekond otsuseni”. Ametnikud koguvad andmed, koostavad eelnõu projekti. Seejärel algab lõputu ring: kooskõlastamised, arutelud, kaasamised, avalikustamised. Nii et see, mida näeb rahvas volikogu istungitel, on tegelikult ainult jäämäe veepealne tipp. Kogu eeltöö tehakse ära komisjonides ja istungitele tullakse juba selge nägemusega.
Volikogu esimehena tegin ruttu selgeks, et minu töö on süveneda igasse teemasse ja aru saada asjade sisust. Seepärast osalesin valitsuse istungitel ja töökoosolekutel, et enne otsuste langetamist end lõpuni kurssi viia. Lisaks loendamatud koosolekud erinevate valdkondade riigiametnikega teenuste parandamiseks. See töö on puhas meeskonnatöö. Üksinda ei saavuta poliitikas midagi. Aga tarkade ja pädevate inimestega koos tegutsedes leiab Hiiumaale alati parimad lahendused.
Üllatavalt palju on küsitud, kuidas ma naisena hakkama saan ja kas suhtumine on erinev. Aus vastus on, et ma ei ole tundnud vahet meeste ja naiste pädevuses. Praeguses volikogus on naisi ja mehi peaaegu pooleks, mis on väga hea. Olen alati uskunud naiste tugevusse. Kui naised ka üksteist ei usalda, kes siis veel?
Hobid ja sõbrad? Mis need on?
Rolliga kaasa tulid mõned suured muutused minu igapäevaelus. Algul arvestasin, et minu lemmik- MTÜ-dega tegelemiseks ja pere jaoks jääb vähem aega. Nii ka läks. Kuid ma ei osanud arvestada, et volikogu esimehe roll tähendab ka sõpradega kohtumiste ja reiside edasilükkamist.
Kui keegi küsis, millal ma vaba olen, vastasin tihti, et ei tea, sest koosolekute lõpuaeg on ettearvamatu. Tänan hommikuinimest Kärolyni, kes alustab treeninguid juba kell 6.20, mis on ainus aeg, mil keegi minuga koosolekut ei soovi ja mul on aega iseendale.
Mida ma sellest õppisin?
Olen alati olnud inimeste inimene ja hindan neid, kes on targad, huvitavad ja toredad. Neid, kes on pahatahtlikud, isekad ja rumalad, ma väldin. Olen nende nelja aastaga tõdenud, et ametid tulevad ja lähevad, aga inimesed jäävad.
Sügav kummardus minu kaaslastele volikogust, perekonnale, kes kannatlikult mind õhtustelt koosolekutelt ootas ja muidugi töökaaslastele, kes mu koormat kergendasid.
Miks ma selle rolli üldse vastu võtsin? Kindlasti uudishimust, soovist proovida midagi uut ja panustada Hiiumaa arengusse. Sest Hiiumaa ei ole ääremaa. Hiiumaal ei ole ääremaid.
